Rõõmsate lumerohkete aegade saabumine on aeglustanud postituste kirjutamist, kuid jaanuarikuu uudiseid ei saa sellegipoolest vahele jätta!
Meil on nimelt mitmeid tähtsaid sünnipäevi peetud!

22.jaanuaril sai Helmi 14 aastaseks!

AZIZ MAHTAB
EUR VW-07, EVMM-08, EST Veteran CH, SLO Veteran CH
INT, BALT, FIN, IT, EST, LV, LT, UA CH,
LVW-99-00-01 LVJW-99 LVCLW-99-00-01
PL CLW-00 LTW-01 LTJW-99 HunW-01,
LV Club CH, LV Junior CH,
EST VETERAN MASTER OF COURSING -2008
s 22.01.1998

Helmi on olnud terve oma elu väga terve koer, oleme temaga pidanud käima ainult vaktsineerimas.
Ainult mõned kuud tagasi juhtus tal aga suur traumaõnnetus. Ühel päeval koju tulles selgus et vanadaam oli ilmselt aknal linnujahti pidanud, või oli ehk aknast paistval põllul lausa metsaelanikke seiklemas nii et õnnetuseks “aknasporti” harrastaval vanadaamil jalg tema voodi ja seina vahele nii pahasti vajus et puus lahti tuli koos seda hoidva kõhre rebendiga. Helmi oli siis täpselt 13 aastat ja 9 kuud vana ja  võite  meie suurt muret ette kujutada siinkohal.

Nagu ikka juhtuvad kõik õnnetused sellisel ajal/kellaajal et mitte  eriarsti ehk ortopeedi vastuvõtuga kokku ei lähe. Meie ja Helmi õnneks oli aga meie kodukliinikus ehk Toometikliinkus just sel päeval ortopeedi vastuvõtt ja sinna me ka kohale jõudsime koheselt.  Röntgenis selguski kurb tõde  et tegu raskekujulise traumaga. Helmi süda ja üleüldine tugev tervis andsid lootust et operatsioon õnnestub ka sellises  kõrges vanuses koeral, ta taastub lõikusest, narkoosist ning hakkab ehk ka kõndima ja samuti oli südames mure et kas arstid üldse  nii kõrges vanuses koerale nii suurt operatsiooni on nõus tegemagi. Doktor  Marti Lasn oli nõus ja oleme talle väga väga tänulikud – Helmi taastumine oli lausa imepärane, arvestades seda et talle sisuliselt puus külge tagasi pandi. Õnnetus juhtus septembris, ja juba paar kuud hiljem liikus Helmi ilma et oleks näha longet, kui just ei teaks hoolega vaadata. Tema tagaliikumine annab silmad ette ka lihtsalt vanas eas koera tagaliikumisele kel jalad natuke kanged vanuse tõttu.

Suur suur tänu  doktor Marti Lasn ja samuti lahkele  ja toredale  Pärnu Väikeloomakliiniku perele kes meie Helmi eest nii head hoolt kandsid!

Helmi paranemine  läkski heade lootuste kohaselt ja  ta paranes lausa silmnähtavalt, tasapisi tõusis jalgele ja hakkas tuba mööda kõndima, oi – vabandust: mitte kõndima, ta võttis kohe sisse jooksusammu et ühest toast teise minna, nagu salukid ja afgaanid ikka, ega neil pole ju aega vantsida, ka paarimeetrist lõiku läbitakse kerge traaviga.

Seejärel tõime koheselt tuppa vaibakuhila ja kõik toapõrand sai kaetud, välja sai ka otsitud titeaedikud eelmise pesakonna ajast ja Helmile tehtud poole toa suurune aedik kus tal ruumi käia ja olla et paranemine maksimaalselt turvaline ja kindel oleks. Voodi asemele sai paksu porolooni põrandale et ei peaks üles alla hüppama. Siis hakkasime varsti tasapisi ka õues käima, trepist ikka veel süles alla viies.

Nüüdseks on Helmi tagasi kolinud allkorrusele teiste juurde, igaks juhuks on sisse seatud eraldi tuba kus talle tema lapsed seltsiks käivad ja alati soovi korral on,  voodid on toast välja tõstetud ehitatud talle madal lavats pehme asemega. Helmi käib õues koos teiste koertega, kõnnib väärikalt ja võtab vahel jooksusammugi sisse, aga vaadake ise oma silmaga!

Siin on Helmist video tema 14 aasta sünnipäeval, mil oli küll kole külm pakaseline ilm, kuid üks-kaks tiiru tahtis ta rõõmsalt teha ikkagi.

Palju õnne sünnipäevaks Helmi ja loodame et oled meil veel mõnedki aastad rõõmuks ja olemas!