Tõu 8. maailmakongressil Itaalias

Väike reisikiri meie selleaastasest reisist Afgaani hurtade 8. Maailmakongressile Padenge sul Gardas, Itaalias.

Tegelikult on see üks väga pikk lugu mis kirja sai. Head lugemist :)

Niisiis, tõu Maailmakongress toimus 30.aprillist 3 maini kauni Garda järve ääres Põhja-Itaalias ja selle raames toimusid ka kaks tõu erinäitust.  Erinäitused olidki meie sõidu põhjuseks.

Alustan aga algusest, külmast ja vihmasest Eestist kui nägime kõvasti vaeva et leida võimalust pikk reis ära kasutada ka kahe teepeale jääva CACIBI näitusel osalemiseks- üks minnes ja teine tagasiteel – kuid kahjuks ei olnud ühel meist võimalust saada piisavalt puhkusepäevi, seega jäi järele kiire sõit kongressile ja sama kiirelt tagasi.

Meil oli ainult 2 koera kaasas, Lilli – CH Al Khabara Graceful Me ja Bengu – CH Al Khabara Guess I’m Amazing – mõlemad neist on oma noorele eale vaatamata juba pool ilma läbi rännanud: Lilli kaugeim erinäitus lausa nädalavahetus Ameerikas ning mõlemad olid juba väga põnevil hetkest mil reisipuure, telki, toole ja kohvreid bussi pakkisime.  Meie koerad reisivad turvaliselt ja mugavalt reisipuurides, mille põhjas on pehmed poroloonmadratsid ja puurid nii suured et end vabalt seal sirutada ja seista saavad, värske vesi on ämbrikestega kogu aeg saadaval ja peatuseid teeme vastavalt samade intervallidega nagu koduski. Lisaks oleme reisides alati väga hoolsad peatuspaikades kus me ei lase koeri kuhugi metsa ega heina sisse puugi saamise kartuses, ning lisaks mitte kunagi ei jäta koeri üksinda ei autosse ega hotellituppa ja sujus ka see reis kenasti ilma murede või probleemideta.

Sõidu marsruudiks valisime siiski tee läbi Tšehhi mitte Saksamaa – kõlab kummaliselt kui ütlen põhjuseks just turvalisuse koertele – Saksa kiirteede äärsetes peatuspaikades on viimasel ajal palju kahtlast elementi koertega reisijaid tülitamas olnud ja on ka koeri varastatud.  Poolas ja Tšehhis on teed täiesti normaalsed ja tee ka tuttav, seega esimene öö Poolas ja teiseks õhtuks oli plaan jõuda Austriasse hotelli Linzis, mis täiesti ajakava kohaselt ka oleks plaanitud kella 18.00 ks õnnestunud kui just mitte Austria kiirteel, umbes 30 km enne Linzi. kõigest mõned autod meist eespool, jäime stoppama kuna ees oli kohutav avarii rekkadega, seal seisime oma paar tundi.  Ma olen alati öelnud et pikivahe hoidmine on hea mõte ja rekkadele ei tasu liiga ligidal sabas sõita, turvalisus eelkõige.  Helistasime hotelli ja meid oodati kenasti ära.

Hotellid  teel olles ööbimiseks oleme alati valinud koertesõbralikkuse järgi, seejärel et oleks hotellil oma parkla ning wifi olemasolu, ja need kõik kolm asjaolu ei oleks lisatasu eest.  Koertega hoiame hotellis alati hoolikalt puhtust ja vaikust et ka edaspidi jääks võimalus koertega lisatasu maksmata külastada. Ühe koeraga reisides pole 5 või 10 eur per koer muidugi tappev summa aga rohkemate koertega ja mitmete öödega reisidel võib summa sedasi kujuneda vahel suuremaks kui hotellituba ise.

Euroopas reisida on mõnus – hotellid on 3x odavamad kui Eestis, sularaha kasutamine on normaalne ja Austrias ning Itaalias lausa eelistatud, koerad on igal pool teretulnud, selline mõnus ja rahulik konservatiivsus kehtib paljudes asjades ja eemalt Eesti poole vaadates tundub Eesti hull elu siin lausa sürreaalne.

Sihtkoha hotellide valikul on aga oluliseks veel ka asukoht, toitlustusvõimalus, vanni olemasolu, külmkapp ka poleks liiast. Koertega reisimise puhul need siis harjumuspäraselt olulised asjad.

Veel Austrias olles oli väga huvitav see et esimest korda paljude aastate jooksul küsis politsei meilt näha koerte dokumente.
EU vet passides meil kõik ajakohane ja koerte reisitingmused olid meil ka täiesti maksimaalselt turvalised uhkusega ette näidata ja meie kaks pikajuukselist said politseinike näod lausa naerule ning juttu jätkus veidi kauemakski, selgus et ka neil olid koerad ametis kaasas ja tore oli neid näha.
Tegelikult on mul nüüd väga hea tunne teades et vahel ikka kontrollitakse ka dokumente nende koerte kohta kes eriti mikrobussides sõitmas, sest koertevargusi on üle EU viimasel ajal pahasti palju kuulda olnud.

Hommikul startisimegi Linzist Innsbrucki ja Bolzano kaudu Moniga del Garda ‘sse Itaalias. Seda teed polnud ma varem sõitnud. Oli meeletult kaunis kogu teekond ja Bolzano on ka ajalooliselt huvitav paikkond.

Siin siis pildid natuke annavad edasi neid ilusaid vaateid:

010 011 025
032

Tere tulemast Itaaliasse – olime elevil ja põnevil mõttest et varsti olemegi kohal toredas apartment hotellis mille juures aed, terrass, köögiga toad ja muidugi bassein, kuid siis oooooops – enne tuli veel kuidagi sinna kohale mahtuda :) Just nimelt mahtuda sest ühel hetkel avastasime et meie armas mugav sõiduvahend on nagu megasuur ja lai hiigelsõiduk millega iga hetk majade vahele kinni jääme, lisaks keerasid ja käänasid need kitsad tänavad  veel igal hetkel nii et oli lausa hirm et mis saab kui keegi vastu sõidab.  Google mapist eelnevalt vaadates ei tajunud üldse et seal kitsaks jääb. Nuta või naera, pildid on ka:

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.

Leia meid Facebookist
AFGAANI HURDA TÕUST