Sellel aastal sai siis üle hulga aja ette võetud sõit Austriasse, Salzburgis toimunud Maailmanäitusele.
Eesmärgiks oli näha mida on kasvatatud eri kennelites ja viia näha endi kasvatustööd. See eesmärk sai ka täidetud.
Eriti hea meel on nüüdseks ka saadud tagasiside üle, sest ringide ääres istuvad kasvatajad kes tulnud ka lihtsalt vaatama ja-või osalema. Eriti meeldiv on saada tagasisidet kasvatajalt kellega sul ei ole ühiseid liine aretuses või sa ei ole varemalt isegi tuttav enne.
Muus osas on Maailmanäitusega nagu Eurovisooniga, mida ei saa tõsiselt võtta, mida küll paljud ootavad kuid mis päädib pea alati mingil viisil pettumusega, mille tulemused on ettearvatavad või sellised mis panevad peast kinni haarama, ja järgmistel aastatel mõned püüavad esitada midagi sarnast mis varem on võitnud, seda loetelu võiks ka jätkata;) ;) Nii piltlikult öeldes muidugi, sisuliselt sarnasust ei ole.
Nagu aimata võib pole meilt palju peale kriitika oodata, seega need kes paljast kriitika sõna kuuldes minestades maha on harjunud viskama, võivad lihtsalt lugemise siinkohal pooleli jätta :)
Kahjuks on Maailma- ja Euroopa Võitja näitustega nii et juba ammu ei näita nad malli või eesmärki kasvatajatele milline peaks tõug olema või malli võtta, seega peab säilitama kriitikameele ja tulemusi selle pilguga mitte analüüsima. Seega näitusetulemuste lugemisega pole tõuaretusega suurt pistmist, selleks tuleb ikka ise säilitada hoopis tõu tundmisel põhinev visioon
Pildil on Lilli ( EST LT JCH TAL JW-12 Al Khabara Graceful Me)
Noorteklassi 4. koht
Selle ilusa pildi autor on Soile Perjus Soomest, aitäh!
Loe edasi meie muljeid ja vaata pilte:
Kõige masendavam oli kahjuks juuniorklasside tase, neid oli registreeritud palju, nii emaseid kui isaseid. Juuniorid on eas 9 kuud kuni 18 kuud – ja ideaalis peaks just neis klassides olema kõige lubavam ja parim tase sest tegu on ju sisuliselt tõu tulevikuga, sellega mis ehk suures osas hakkab määrama milline on tõug 5 ja 10 aasta pärast.
Isaste juuniorite seas oli suurimaks probleemiks mis silma hakkas: suurus! Ise ei ole ei suure- ega väikesekasvulisuse pooldaja, kena keskmine oleks täiesti tore, kuid isegi meie arvates oli selles klassis vist küll vaid ainult 2-3 normaalsuuruses juuniori, enamus olid liiga kõrged, tõesti tundub et lausa üle standardi piiri ja vanuse järgi pole selle klassi osalejad isegi mitte täiskasvanud veel.
Palju oli kiitsakaid, olematu esiosa ja nigela õlgade asetusega juuniore, tagaosades oli palju halba sabaasetust, keskpäraseid ilmeid….oli paar ilusat juuniori kes isegi mitte ei paigutunud, seevastu sai näha mitmeid napilt keskpärase välimikuga koeri…. Suurel kiirusel kihutamine ei aita seda kahjuks peita….Kui kiitsakus ei ole mingi eriline probleem – mõned noored arenevad kuni 3-4 aastani lausa) siis nigel õlgade asetus on sisuliselt see probleem mis muudab erinevad aretuskasutused selle tõttu mõttetuks. Ainukesena ei riivanud paigutujatest silma teiseks tulnud, Hollandi kennelist pärit isane juunior, klassikalise tõutüübiga ja head kasvu.
Kõige hullem oli aga see et puudulik ei olnud mitte ainult kohtuniku tõu tundmine vaid ka tema oskamatus noori afgaane käsitleda, pea iga koera puhul pidi omanik neid jõuga paigal hoidma peale seda kui esitaja oli mitmekordselt ja korralikult näidanud ISE koera hambaid ja hambumust, soovis kohtunik ikka oma suure kämbla noorele koerale kurguni ajada ja sõrmega hambad ükshaaval üle lugeda. Meil oli kirjas õnnetuseks kaks juuniorit, ja see on see hind kui registreerid koera kohtunikule kellest pole õrna aimugi kuidas ta koertega käitub või kui palju tunneb tõugu. Igatahes vaatas üks meist ringi äärest õudusega kui meie suhteliselt suure näitusekogemusega noor isane Morris kel mitte kunagi pole olnud probleemi katsuvate kohtunikega, pidi kahel tagajalal püsti ja paigal hoitama et kohtunik hambad loetud saaks ( tal on need kõik selgelt ja silmnähtavalt ilma lugematagi olemas ja näha). Hindeks sai Excellent. Kuid kui oleksin teadnud et see kohtunik rikub meie kindla iseloomuga ja hästi treenitud koera oleksin eelistanud jätta koera traumeerimata ja saada “ei või hinnata”. Mõnede esitajate koerte hambaid siiski sel viisil ei loetud. Kui saabus kord minna ringi emaste juunioritega siis sai otsustatud et meie Bengut, kes ka varem kahjuks paar korda oskamatu kohtuniku käte vahele sattunud, rikkuda ei luba, oli isegi mõte jätta ta ringi viimata. Kohtunik palus hambaid näidata ja nii talle neid lausa kaks korda ise näidatud saigi, siis järgnes sama: ta tahtis kättpidi suhu neid lugema minna. Keeldusime sellest. Bengu oli juba ise ka niigi aru saanud et tegu imeliku tegelasega ja hoidis end esitaja põlvede ligi igaks juhuks;) . Tema kirjelduslehel on excellent maha tõmmatud ja asemele kirjutatud ” ei saa hinnata”. Meile sobis, sest selleks hetkeks, nähes selle kohtuniku isaste juuniorite hindamist ja tulemusi, oli suhteliselt ükskkõik ega polnud ka huvi tulemuste vastu. Järgmiseks läksid ringi itaalia väikehurdad ja ringi kõrvalt sai imestatud kuidas küll selle kohtuniku kämmal nende pisikeste lõugade vahele ära mahtus.
Õnneks ei olnud meie Lilli juunioritesse registreeritud, seega jäi temal ebameeldiv kogemus saamata. Täiskasvanuid hindas samuti kohtunik kelle juures polnud me varem kunagi käinud kuid vähemasti käsitlemise osas oli kõik normaalne kuna tegu siiski hurdakasvatajaga.
Lilli oli niisiis noorteklassis ja jäime tema esinemisega väga rahule, selles mõttes millise show ta andis;)
Kohtunikul jagus silmi vaid esitajale kes ise ka kohtunike -kasvatajate-perest ja väga tahtis teda klassivõitjaks panna ja just nii see ka välja nägi. Samuti ei olnud midagi huvitavat enamuste klasside paigutustes ja võitjates, meie arvates kohtunikul puudus oma nägemus tõust. Sest kuidas muidu toetab ta oma hindamisega seda et tõus on mõnede võitjate näol heaks kiidetud sellised omadused nagu pehme ja allavajunud seljajoon näiteks, peaaegu sirge saba….
Tegelikult oli nii isaste kui emaste championite klassides mitmeid ilusaid koeri, mõnesid neist varem näinud ainult piltidelt. Õnneks päästis niiöelda päeva see et Tõu Parimaks valiti tõuline ja heade proportsioonidega, ilusa ilmega ja hästi liikuv isane. Olime teda näinud ka Hollandis euroopavõitjal eelmisel aastal.
Probleemidest veel et, sabarõngal kui ühel tõu omapärasl ei näi olevat ka mingit tähtsust isegi neil juhtudel kui valida on mitme hea tõu esindaja seast- sirgete sabadega või suht avatud kaarega sabaga koerad olid nii mitmegi klassi võitjad mõlema kohtuniku arvates.
Veel ka paar sõna kutsikatest – need olid päris kenad ja positiivse poole pealt veel see et kõige ühtlasemalt hea kvaliteediga tundus olevat isaste veteranide klass. Emaste tšempionide klassi 2-4 paigutujad olid ka kõik kenad ning isastes tšempionites oli mitmeid ilusaid kes ka vabalt oleksid võinud olla selle päeva võitjad või vähemasti paigutujad.
Nii, ja salukidest? Sellega oli nii et, pole midagi kirjutada kahjuks, ei tekkinud motivatsiooni ega sellist tunnet et hakkaks uuesti seda tõugu kasvatama…. Mõtlen et , kui tekib tahtmine näha seda tõugu sellisena nagu ta aastakümneid on olnud, suures valikus ja veel ehedates omadustes siis soovituseks on külastada Soome suurt erinäitust, see on vist maailmas ainus koht kus veel võib näha valikut kvaliteedist ja tõuomadustest, eriti aga tõulist liikumist. Aga praegu on küll nii et peale tungib showkoera mood , isegi rohkem kui 5 aastat tagasi mil seda siin Euroopas veel niiväga ei kohanud. Teine kurb äärmus on tõulise ilme ja olemuse kadumine, mida võib ka keskpärasusesk nimetada. Pilte sai tehtud aga nagu tavaks – pigem ringi äärtest nii palju kui see võimalik oli, või iseenda jaoks, galeriisse neid ei hakanud panema. Afgaanide pildid ei ole ka kõikekatvad, kuna meid oli ainult kaks inimest ning kõik meie kolm koera olid ringides seega ei olnud võimalik järjepidevalt pildistada, mõningane valik on siiski galeriis olemas.
Aga nagu ikka- kasvatajad vaatavad ju ringide ääres hoopis teise pilguga oma tõugu, nii et asjatu ei olnud ei osalemine ega pealtvaatajatena olemine;)
Seega – kasvatajatena oli saadud näitusepilt suure pagasiga, oma silm on ikka kuningas, Austria ise oli nagu alati, et tahaks ikka ja jälle tagasi sinna minna.
Mõned reisil tehtud pildid
Näitusepildid